Kui kooli tuleb mõne teise riigi koolis käinud laps või laps, kes alustab oma kooliteed Eestis, ent kelle vanemad ei ole Eestis koolis käinud, tasub kindlasti võtta aega taustavestluseks – nii lapse kui ka lapsevanemaga. Olenevalt lapse vanusest, küsimusest ja konkreetsest olukorrast saab lapse kohta käivat infot küsida kas lapse käest otse (vajadusel saab lapsevanemal paluda lapse vastust täiendada) või lapsevanema käest.
Kui teil on pere, kellega tahaksite taustavestluse läbi viia, aga seda saab teha ainult tõlkega ja teil ei ole võimalik leida kedagi appi, võtke ühendust, ehk saame ühekordselt aidata tõlgi leidmisega.
Taustavestluse eesmärk
Taustavestluse eesmärk ei ole kooli reeglite seletamine, kuigi vestluse loomuliku osana võib reeglite sarnasus või erinevus teemaks tulla. Vestluse eesmärk on aru saada, milline on lapse hariduskogemus; kuidas lapsevanem näeb oma lapse õppimisprotsessi; aru saada, millised huvid on lapsel; luua side lapsevanemaga ja tutvuda tema ootuste ja hirmudega; saada aimu lapse kodusest kontekstist.
Taustavestluse eesmärk ei ole ka püüda pakkuda lapsele tema eelneva kooliga võimalikult sarnast koolikogemust, vaid luua positiivne kontakt ja ennetada probleeme.
Loomulikult võtab vestlus aega ja võib olla keeruline see aeg teiste kohustuste vahelt leida. Kuid see aitab õppetööd planeerida, tõlgendada võimalikke probleemseid olukordi ja vähendada möödarääkimist.
Lõppkokkuvõttes muudab see Eesti koolis käimise kogemuse lihtsamaks ja sujuvamaks nii õpetajale, lapsele kui ka lapsevanemale.
Taustavestluse pikkus
Taustavestlus võib 30-60 minutit, olenevalt vajadustest ja võimalustest. Hoiatage ka lapsevanemat, et vestlus võib võtta aega, et ei peaks kiirustama või pooleli jätma.
Kes osaleb vestluses?
Vestluse võib teha lapsega ja lapsevanemaga koos. Kes kooli poolt vestluses osaleb, oleneb sellest, kes koolis edaspidi lapse ja tema vanemaga kokku puutub ja otsuseid teeb. Tavaliselt on vestlusel juures koolijuht või õppealajuhataja, klassijuhataja ja eesti keel teise keelena (E2) õpetaja, vahel ka nt psühholoog, sotsiaaltöötaja või huvijuht. Oluline on aga jälgida, et kui taustavestluse käigus ilmneb info, mis võib aidata ka teistel kooli töötajatel lapsega edukamalt tööd teha, peab vajaliku info edasi andma nendele inimestele, arvestades seejuures ka tundliku infoga, mida vajadusel saab edastada üldisemas sõnastuses.
Kas taustavestlus on sama, mis orientatsioonitund või kaardistamine?
Taustavestlus ja orientatsioonitund ei ole sama. Taustavestlus ja kaardistamine kattuvad osaliselt.
Taustavestluse eesmärk on tutvuda perega, luua side ning mõista vanemate ja laste eelnevaid kogemusi.
Orientatsioonpäeva või orientatsioonitunni eesmärk on anda vanematele ülevaade koolist, reeglitest, ootustest lapsele ja lapsevanemale. Vestluse võib viia läbi enne või pärast orientatsioonitundi, aga igal juhul on seda parem teha eraldi. Kui siiski soovitakse ühendada need kaks teemat, peaks vestluses kahte osa selgelt eristama, nt teha vahele paus, näidata koolimaja vms. Orientatsioonitunni kohta loe siin.
Kaardistamine on süsteemne protsess, mida kasutatakse Rootsi koolis õpilase kogemuste, oskuste ja teadmiste tuvastamiseks enne õppetöö algust. Küll aga ei ole see suunatud perega tutvumisele, sest seda tehakse ka Rootsis eraldi vestluse käigus. Mõned kaardistamise küsimused kattuvad vestluse läbiviimiseks välja pakutud võimalike küsimustega, eriti kaardistuse I etapis. Kuna Eestis ei ole tänaseks väljakujunenud ühtset, riiklikult soovitatavat süsteemi, tasub tutvuda nii vestluse kui ka kaardistuse kontseptsiooni ja küsimustega ja valida ise välja sobivad teemad. Kaardistuse kohta loe siin.
Taustavestluse võimalikud küsimused ja teemad
Pere geograafiline ja keeleline taust:
- Kust pere pärit on?
- Millist keelt või milliseid keeli nad räägivad? Mis on pere kodukeel(ed)?
- Millis(t)es keel(t)es on laps õppinud/käinud lasteaias vms?
Eelnev hariduskäik:
- Kas laps on eelnevalt koolis käinud? Kui jah, siis millises riigis (riikides)?
- Kui vanalt ta alustas kooliteed, kas on olnud „auke“, millal viimati koolis käis?
- Kui suur oli tema klass? Kas tal oli seal sõpru?
- Millised ained lapsele meeldisid eelneva(te)s kooli(de)s? Mis oli raske?
Pidage seejuures silmis, et ka eelkooli sarnaseid asutusi võivad lapsevanemad nimetada kooliks.
Kooliga seotud hoiakud
- Milline oli lapse suhe õpetajatega?
- Millised kogemused ja suhe oli neil lastevanematena oma lapse eelneva(te) kooli(de)ga?
- Kuidas vanemad tavaliselt toetavad koolis käivat last? Kas on kombeks, et nad aitavad lapsel koduseid töid teha?
- Milline oli lapsevanemate haridustee (kus ja kui kaua nad ise koolis käisid)?
See küsimus annab aimu vanemate taustahoiakutest ja -arusaamadest (kas nad peavad kooli oluliseks, miks peavad), aga ka suutlikkusest last toetada. Kui teil on ebamugav küsida haridust otse, võib küsida kaudselt – nt võib küsida, kui kaua üldiselt selles riigis lapsed koolis käivad ja siis küsida, kas ka nemad käisid nii kaua või oli neil kuidagi teistmoodi.
Üldised taustateadmised
Kui teil on ootusi lapse taustateadmiste suhtes, mis on olulised koolis pakutavast baasinfost aru saamiseks, küsige ka nende kohta! Näiteks:
- Kas laps oskab lugeda ja/või kirjutada? Kas ta oskab lugeda ainult tähti, tuttavaid sõnu või ka täiesti uusi sõnu (see võib oluline olla nt selliste keelte puhul, kus kirjapilt erineb olulisel määral helipildist, kus kasutatakse hieroglüüfe, ei märgita kirjapildis täishäälikuid vms)?
- Kas laps tunneb kella ja kui jah, siis millisel kujul (seieritega kella või elektroonilist kella)? Kas laps oskab luua seose selle vahele, mis aeg on hetkel ja selle vahel, millal tegevus algab (st aega planeerida)
- Kas laps on harjunud ise liiklema (sh mis vanusest alates oleks laps päritoluriigis ise koolis hakanud käima)?
- Kas lapsel on telefon ja kuidas ta seda kasutab? Kas ta oskab helistada, sms-e saata, fotot edastada, vanemate laste puhul – kas oskab tõlkeprogramme kasutada?
- Kas laps oskab ise riietuda, saapapaelu siduda, jope lukku kinni tõmmata?
- Kas lapsel on harjumus ise süüa ja ise endale toitu tõsta?
Pidage silmas, et erinevates riikides ja haridussüsteemides võib näiliselt samade oskuste omandamine edeneda erinevas tempos. Nii võib tunduda veider, et see, et 9-aastane araabiakeelne laps ei oska lugeda, aga araabia keeles on igal tähel kolm kuju, mis sõltuvad selle tähe asetusest sõnas, täishäälikuid aga ei kirjutata üldse – seda ongi märksa keerulisem õppida.
Huvid ja igapäevaelu
- Mida lapsele meeldib teha? Mida ei meeldi?
- Kas lapsel on olnud elus võimalust käia mõnes huviringis või trennis jms?
- Kas lapsel on kodus mingeid kohustusi (nt oodatakse, et hoiab enda pere väiksemaid lapsi)?
Stressireaktsioonid
- Kas lapse elus on olnud tõsiseid negatiivseid kogemusi?
Eriti peaks seda küsimust esitama pagulasperedele, sest lastel võis olla raskeid kogemusi ja need võivad oluliselt mõjutada pere hoiakud (nt usaldus inimeste vastu jms). Muuhulgas võib küsida negatiivsete kogemuste kohta, mis on tekkinud kas päritoluriigis, rände käigus või eelmistes koolides. - Mis last kurvastab, mida ta kardab ning kuidas laps suhtus sellesse, et pere Eestisse elama asus?
- Kas lapsevanema meelest on midagi tähtsat, mida lapse kohta õpetaja võiks teada (nt laps väga igatseb mõnda pereliiget, kardab järske helisid, autosid või lennukeid vm)?