Eesti roma kogukond on väga mitmekesine ning seetõttu tasub roma laste ja noortega töötades last ja perekonda tundma õppida. Osa peresid on väga sarnased kohalikele eesti ja vene peredele ning tihti õpetaja ei teagi, et laps on teise kultuuriga perest. Teine osa peresid peavad oluliseks traditsioonilise elu jätkamist lähtumist roma tavadest, mis võivad oluliselt erineda kooli harjumuspärastest arusaamadest.
Seepärast tasub roma laste paremaks kaasamiseks osata mõista perede kogemusi haridus- või noorsootööasutustega.
Roma kogukond Eestis
Romad on Eesti etniline vähemusrühm, kes on siinsetel aladel elanud alates 16. sajandist. Praegu elab Eestis nii siin ajalooliselt elanud romade järeltulijaid, kui ka pärast II maailmasõda sisse rännanud romasid.
Traditsiooniline roma kogukond Eestis koosneb eesti, läti ja vene roma peredest, kes kõik on elanud siin aladel juba enne II maailmasõda. Seda kogukonda mõjutas romade oluliselt nii II maailmasõja genotsiid, kui ka sisseränne – esmalt nõukogude ajal, siis juba Eesti taasiseseisvudes. Romasid asub Eestisse elama siiani, enamik neist on läti romad, kes kolivad Eestisse kas Lätist ning Brexiti järgselt ka Suurbritanniast, kuid on ka teiste roma rühmade esindajaid. Romade jaoks on väga oluline oma rühma kuulumine, enda läti või vene romaks nimetamine ei viita seotusele nende riikidega, vaid sellesse roma rühma kuuluva inimese kultuurilist tausta. Oluline on teada, et paljud Eestis elavad romad peavad Eestit oma kodumaaks ning romadel ei ole rahvana oma kodumaad, millega ennast ajalooliselt siduda. Romad on pärit Indiast, kust nad rändasid välja umbes tuhat aastat tagasi ning ajalise distantsi tõttu ei ole keele ja kultuuri seotus Indiaga paljude romade jaoks oluline või vahel ka usutav. Peredes võib olla suulist pärimust hoopis teistsuguse pärinemise kohta.
Eesti, läti ja vene romade kombed ja keel on küllaltki sarnased ning palju käiakse omavahel läbi. Romadena määratleb ennast Eestis ametlikult 665 inimest (1. jaanuar 2021), kuid roma peredest pärit või roma kultuuriga seotud inimesi on märgatavalt rohkem.
Enesemääratlust romana mõjutavad eelarvamused ja diskrimineerimine, hirm roma genotsiidi kordumise ees ning ka inimeste mitmikidentiteet – ennast nähakse mitme rahvusega seotuna, kuid rahvaloendustel on 2021. aastani olnud võimalik märkida vaid üks rahvusidentiteet.
Materjal “Roma lapsed Eesti koolis” on loodud projekti “Rääkimata lood: Roma lapsed noorsootöös ja hariduses”, mis rahastati Erasmus+ programmist.
