Milleks kaardistada?
Rootsis viivad koolid läbi uute õpilaste teadmiste esmase kaardistamise. Põhikoolis on see vastuvõtu kohustuslik osa, sest seda infot arvestatakse õppegrupi valikul. Siiski, mis veelgi olulisem, kaardistamine kirjeldab, kus õpilane teadmiste omandamise protsessis asub (mis on tema “alguspunkt”), annab võimaluse paremini aru saada, kuidas õpet planeerida ja kohandada, kuidas õppeaega ainete vahel jaotada ja kuidas tähenduslikke seoseid luua.
Kaardistamine ei ole testimine aga standartnõuete põhjal õpilase hindamine. Teistest riikidest tulevate õpilaste hariduslikud ja elukogemused võivad suurel määral erineda Eesti õpilaste kogemustest, seega on eesmärk hinnata üldpädevusi, teadmisi laiemalt ja mõista, kuidas õpilane siiani on õppinud.
Kaardistamine aitab ka luua suhet õpilasega – kui kool tervitab õpilast, väljendab huvi tema vastu, ja seab talle kõrgeid ootusi, lubades samal ajal õpilasel oma teadmisi näidata, aitab see õpilase motivatsiooni tõsta.
Kaardistamine keskendub õpilase kogemustele ja teadmistele. Seda viiakse läbi eraldi sissejuhatavast vestlusest, kus keskendutakse nt isikuandmetele, tervisele, kooli tutvustamisele jms.
Milliste õpilaste teadmisi kaardistatakse?
Kaardistamisprotsessi läbivad uued õpilased, kes tulid Rootsi ja alustasid seal koolis käimist peale koolikohustusliku ea kättejõudmist, st peale esimest klassi. Õpilast ei peeta enam uueks õpilaseks peale nelja aastat Rootsis koolis käimist. Vajadusel kaardistatakse ka teiste õpilaste teadmisi.
Millal toimub kaardistamine?
Kaardistamine toimub kahe esimese kuu jooksul alates uue õpilase kooli jõudmisest.
Kaardistamine toimub kolmes etapis, millest 1. ja 2. etapp on kohustuslikud (nende tulemusi kasutatakse ka õpilase klassi määramisel) ja 3. etapp on vabatahtlik ja on mõeldud aineõpetaja töö planeerimise lihtsustamiseks.
Esimese ja teise etapi materjalid on omavahel seotud, 3. etapp on rohkem eraldiseisev. 1. etapp loob põhja järgnevakas kaardistuseks, 2. etapis uuritakse aga sellest lähtuvalt teatud teemasid või aspekte põhjalikumalt. Näiteks võis 1. etapis ilmneda, et õpilasel on piiratud lugemis- ja kirjutamisoskus, mis mõjutab kaardistamise 2. etapi (st kirjaoskuse kaardistussvestluse) ülesehitust, selles kasutatavaid meetodeid või materjale.
I etapp: Keel ja kogemused
II etapp: Kirjaoskus, lugemine ja töö tekstiga ning arvutusoskus ja matemaatiline mõtlemine
III etapp: Ainealased teadmised
Kui kaua kestab kaardistamine?
Vestluse pikkus on maksimaalselt 70 minutit, sh aeg, mis kulub tõlkimisele. Aega peab kohandama vastavalt lapse vanusele, kogemustele ja eeldustele.
Kohutuslikus kaardistuses on kaks etappi, 1. etapp koosneb ühest vestlusest, 2. etapp koosneb kahest vestlusest. Vestlused viiakse läbi eri aegadel, st kokku võtavad I ja II etapi vestlused aega 3 x 70 min.
Kes viib läbi?
Rootsis ostuab koolijuht, kes kaardistust läbi viib. Sageli viib kaardistuse läbi aineõpetaja, kuna ta oskab paremini õpilase teadmistele hinangu anda, meetodeid nüansserida jne. Eelistatavalt võiks vestluse läbi viia õpetaja, kes hiljem lapsega töötab, sest nii saab ta saadud infot kõige rohkem hilisema õppega siduda. Kui kaardistuse viib läbi keegi teine, paneb koolijuht paneb paika ka, kes vastutab selle eest, et kaardistuse jooksul saadud info jõuab õpetajateni, kes hiljem antud õpilast õpetama hakkavad. Koolijuht vastutab info liikumise eest ka siis, kui kaardistus viiakse läbi mujal (nt viiakse see mõnikord läbi pagulaste vastuvõtukeskuses).
Mis keeles?
Kaardistus viiakse läbi keeles, mida õpilane mõistab, võimalusel – selles, mida õpilane kõige paremini valdab. Selleks võib olla tema emakeel või mõni muu keel, mida õpilane on omandanud kodus või väljaspool kodu. Näiteks võib õpilase emakeel olla kurdi keel, aga kooli õppekeeleks oli araabia keel ja ainetega seotud sõnavara valdabki ta paremini jus araabia keeles, kuigi see ei ole tema esimene keel.
Mõnikord ei ole võimalust vestelda õpilasega keeles, mis on tema tugevaim keel, sel juhul viiakse kaardistus läbi mõnes muus keeles, mida õpilane mõistab, nt inglise keeles. On oluline, et keele valik toimuks koostöös õpilase endaga, samuti tuleb sel juhul ära märkida, et vestlus toimus keeles, mis on õpilase jaoks võõrkeel, sest see võib kaardistustulemusi mõjutada.
Kaardistusvestluse läbiviimiseks võib vaja minna tõlget, et kaardistust läbi viiv õpetaja ja uus õpilane üksteist mõistaks. Kaasatakse nii professionaalseid tõlke kui ka kooliga seotud inimesi, kes valdavad nii kooli õppekeelt, kui ka õpilase jaoks sobivat keelt. Sellest, kuidas töötada tõlgiga, et võimalikult head tulemust saada, loe siit.
Vaata, kuidas Karin seda teeb!
Teinekord on lihtsam näha, kui lugeda! Videos vestleb õpetaja Karin erineva tausta ja erinevas vanuses õpilastega, selgitades vestluste vahele ka vestluse läbiviimise üldpõhimõtteid. Videol on eestikeelsed subtiitrid.t