Koostöö lastevanematega ja vastastikune infovahetus võib olla otsustava tähtsusega selles, kuidas laps koolis hakkama saab. Teises riigis hariduse omandanud lapsevanemale võivad Eesti koolis paljud asjad üllatavad olla, ja isegi sarnastest riikidest pärit vanemad, kes on Eestis juba mõnda aega elanud, ei oska alati arvata, millised võivad olla kooli ootused perele.
Mitmed uuringud, mis analüüsivad Eesti koolide kogemusi uussisserändajatega, toovad välja, et haridustöötajad leidavad, et uussisserändajad võiksid rohkem teada Eesti kooli toimimist ja norme; samal ajal on vähe koole, kus neid uussisserändajatele seletatakse. Pikema uussisserändajate õpetamise kogemusega Eesti koolides on aga teadmine, algul tasub võtta aega, et uudtele peredele kooli toimimsest rääkida, sest see aitab edukalt hilisemaid möödarääkimisi ja negatiivseid tundeid ennetada.
Me oleme sellest aru saanud, et mida põhjalikumalt me teeme selle eeltöö ära, seda lihtsam meil on pärast.
Orientatsioonipäev
Orientatsioonipäev või orientatsioonitund on hea viis tutvustada uutele lastevanematele Eesti kooli, luua side uue perega ja panna alus usalduslikule suhtele. Kui orientatsioonitunnis on mitu peret korraga, on eeliseks, see et osalejad kuulevad ka teiste vanemate küsimusi, sh neid, mille peale nad ise ei tuleks.
Samas võib orientatsioonipäeva ette valmistades olla teinekord keeruline ette mõelda, mida kõike uussisserändjatest pere ei pruugi teada, sest paljud asjad tunduvad iseenesestmõistetavad.
Seepärast oleme kokku koondanud info orientatsioonipäeva ülesehituse, võimalike teemade jms kohta, mis aitab infopakkumist paremini läbi mõelda, loe rohkem siin.
Selleks, et koolidel oleks lihtsam inglise keeles infot pakkuda, oleme valmis teinud mõned näidisesitlused. Siit leiad Powerpoint esitluse, milles on välja toodud paljud küsimused ja teemad, mis lastevanemate jaoks on olulised ja mida võib kasutada põhjana info jagamiseks, valides välja teemad, mis on just teie kooli ja rändeperede seisukohast asjakohasemad ja kohandades esitlust vastavalt enda kooli vajadustele.
Nagu uusisserändajastest vanemad Eestis, nii et oska ka Eestist pärit lapsevanem teises riigis kooli reeglite peale tulla, kohalikele elanikele on need aga ilmselged, seepärast ei tule koolipere selle peale, et neid seletada.
Kas tead, et mõnedes riikides võib olla loomulik, et
- sügisel ja talvel istub laps klassis jopega, sest klassis on külm
- kooli loomulikuks osaks on pesu pesemine
- koolis ei tohi küüned ega juuksed olla värvitud
- koolis ei tohi nätsu närida
- tüdrukutel peavad juuksed kindlasti patsi punutud olema
- kooliuksed pannakse hommikul peale õpilaste kooli jõudmist lukku
- õpetajale on kombeks šokolaadi või väiksemaid suveniire tuua
- kohustuslike põhiainete hulgas on mesilaste pidamine
- ei või kanda käevõrusid ega sõrmuseid
- noortelt nõutakse, et nad teatud riiete kandmiseks kehakarvad ära ajaks
Kindlasti on mõni nendest punktidest Eesti koolis käinud inimesele harjumatu. Nii võib ka teistest riikidest tulnud vanematel olla Eesti koolis üllatav nii esimesel koolipäeval lillede toomise kombme kui ka vahetusjalatsite kontseptsioon. Seepärast pigem seleta liiga palju kui liiga vähe!