Uuringud näitavad, et lastevanemate kaasatus mõjutab positiivselt lapse õppimist ja edukust koolis. Seega kodu ja kooli koostöö suure tähtusega. Mõnikord võib aga suhtlus toppama jääda selle taha, et haridustöötajal ja lastevanematel ei ole ühist keelt, milles suhelda.
Töö tõlgiga
Eestis ei ole hetkel sellist teenust, mis võimaldaks koolidel saada abi uusisserändajatele tõlkimise korraldamisega. Siiski ei tähenda see, et kunagi ei teki olukordi, kus lastevanematega suhtlemiseks kasutatakse tõlget. Mõnikord võib rändepere ise leida kellegi appi, sageli on koolis endas või koolitöötajate võrgustikes keegi, kelle käest abi paluda. Rahvusvahelise kaitse saajatel (pagulastel) on teatud perioodi jooksul õigus tõlketeenusele ja alati võib abi paluda ka erinevate uussisserändajatega töötavatelt organisatsioonidel, nt meilt (Tartu Rahvusvaheliselt majalt).
Kolmanda osapoole, st tõlgi kaudu rääkimine on enamikele inimestele harjumatu ja võib olla lausa ebamugav. Selleks, et vestlus sujuvaks kujunes, peab eelnevalt tõlgiga kindlad kokkulepped paika panema. Samuti pea meeles, et hoolimata näilisest lihtsusest on tõlkimine keeruline töö, ja selleks, et tõlge paremini sujuks, saada ka sina omalt poolt kaasa aidata!
Ära kasuta last tõlgina! Kuigi lapse kasutamine tõlgina võib tunduda kõige lihtsam nii kooli kui lapsevanema vaates, on see lapsele keeruline roll! Paar lauset aeg-ajalt ei tee lapsele liiga, aga üldiselt suunivad tõlkeolukorrad sunnivad vastutavasse rolli ja sageli lõhuvad loomulikku lapse-lapsevanema suhet (ingl. k. role reversal). Selline rollide segunemine ja eale mittevastavate kohustuste tekkimine võib kaasa tuua sotsiaalsed probleemid, suurendada lapse riskivalmidust ja agressiooni.
Eelnevad kokkulepped tõlgiga
1 Tõlk tõlgib kõigi juttu nii täpselt ja muutmata kujul kui võimalik.
Tee tõlgiga eelnevalt kokkulepe, et ta tõlgib ilma muutmata kõike, mida keegi ütleb. Vahel võib tõlgile tunduda, et sõnastust peaks muutma (nt arusaamise lihtsustamiseks), aga siis peab ta sellest ka teada andma ja küsima, kas muutuse sisseviimine sobib. Kuna tõlk enamasti ei oska mitte ainult keelt, vaid tunneb ka kultuuri, võib talle tunduda, et ühe osapoole sõnastus võib mõjuda teisele osapoolele veidra või või väga ebaviisakana (nt ei olda teatud teemade osas harjunud, et midagi nii otse ei küsita). Seetõttu tasub teha tõlgiga kokkulepe, et kui ta midagi sellist märkab, annab ta teada. Nt võib kokku leppida, et sel juhul ütleb ta enne tõlkima hakkamist „Igaks juhuks ütlen, et sellele perele võib sellist lauset olla väga ebamugav kuulda“ ja teeb ettepaneku muuta sõnastust. Sel juhul saad otsustada, kas teises sõnastuses jääb sinu jaoks mõte piisavalt samaks, või peaks siiski tõlkima muutmata kujul – võibolla, lisades juurde täpsustuse („Ma saan aru, et see küsimus võib mõjuda veidrana, aga ma ei mõtle seda halvasti / Eestis on see tavaline küsimus, …”).
Lepi ka kokku, et kui tõlk ei ole kindlalt veendunud, et ta sai kõigest aru (nt sinu või sisserändaja jutus), küsib ta üle. Kinnita, et üleküsimine on täiesti mõistetav ja ei ole probleem, probleem on see, kui info saab ekslikult edastatud ja ükski tõlk ei saa kõiki maailma teemadega kursis olla, isegi kui ta on professionaalne tõlk! Sel juhul proovi kasutada teisi (nt lihtsamaid) sõnu või ümber sõnastada.
2 Tõlk käsitleb kogu kuuldud informatsiooni konfidentsiaalsena
Rääkige tõlgiga läbi, et infot, mida ta kuuleb seoses tõlkega, ei tohi ta kolmandatele isikutele edasi anda. Isegi kui tegu on nt pere sõbraga, tasub ikkagi üle rääkida. Näiteks: “Selleks, et vestlus saaks kulgeda vabalt ja sujuvalt, teeme kokkuleppe, et see, mida räägime, jääb siia ruumi.”
3 Tõlk ei võta seisukohta ega anna hinanngut
4 Tõlk annab kogu jutu edasi mina-vormis
5 Anna tõlgile võimalusel materjal ette või selgita, milliseid teemasid kavatsed vestlusel puudutada või mis on vestluse eesmärk.
Tõlkimise ajal
- Kasuta mina-vormi. Ära ütle tõlgile mitte „ütle emale, et tema lapsel on vaja susse …“, vaid „Sinu lapsel on vaja susse“. Palu tõlgil ka sisserändaja juttu tõlkides kasutada mina-vormi. See aitab vältida ümberjutustamisel tekkivat info moondumist.
- Vesteldes pöördu otse inimese poole, kellega räägid ja vaata tema poole (st vaata otsa tõlgitavale isikule, mitte tõlgile) – see kaasab inimese juttu. Tõlk (ja tugiisik) on vaid vahendaja, abivahend – informatsiooni vajab ja vastutama peab pere ise. Kolmnurgas istumine on tavaliselt kõige mugavam.
- Kasuta võimalikult lihtsat keelt: kuigi loomulik on kasutada ametialast keelt, teeb see olukorra keeruliseks nii tõlgi kui tõlgitava jaoks. Nt „kohalike omavalitsuse teenustest“ rääkimine on halvem kui „meie linnas on võimalus (… saada, teha jne)“.
- Püüa hoida laused lühikesed ja öelda üks mõte korraga. Ära räägi katkendlikult, üksikute sõnadega ja püüa erinevate teemade vahel mitte “hüpata”.
- Püüa küsida üks küsimus korraga, mitme küsimuse korral võivad osad küsimused kaduma minna.
- Veendu, et tõlgitav sai sinu küsimusest aru, ära jäta selles veendumist tõlgi hooleks.
- Sobita tempot vastavalt sellele, kellega räägid. Näiteks kui räägid lapsega, räägi aegalsemalt. Kohanda tempot ka vastavlt tülgi võimekusele. Tee pause, et tõlk jõuaks ära tõlkida ja julgusta tõlki märku andma, kui tempo läheb liiga kiireks või laused liiga pikaks.
Seleta tõlkeprotsessi uussisserändajale
1 Tutvusta tõlki uussisserändajale (lapsele, vanematele) ja palu tõlgil seletada, mis on tema roll.
2 Püüa veenduda, et tõlk ja tõlgitavad üksteist tõepoolest mõistavad (näiteks, jälgi kehakeelt, küsi vajadusel tõlgi kaudu üle, kas see keelevariant, mida nad räägivad, kattub sellega, mida räägib tõlk).
3 Selgita, mis on vestluse eesmärk.
4 Julgusta sisserändajat üle küsima, kui ta ei ole päris kindel, et aru sai (seda võib teha vestluse ajal vajadusel ka korduvalt). Selgita, et on loomulik, et tõlkes asjad natuke muutuvad. Samas, ära jää lootma selle peale, et ta tõepoolest küsib – lase vestluskaaslasel tagasi rääkida, millest ja kuidas ta aru sai. Iseäranis kui sulle tundub, et tõlk räägib oluliselt pikemalt või lühemalt kui sina ise või tõlgitav, palu perel öelda, kuidas ja millest ta aru sai või uuri tõlgi käest, miks on tõlke pikkus muutunud. Kui tegu ei ole professionaalse tõlgiga, võib tõlk hakata ise mõtet ümber seletama ning selle seletamise käigus võib oluline infojupp kaduda või eksitav info juurde tekkida.
Mõnedel keeltel on palju erinevaid murdeid. Näiteks tasub teada, et araabia keelt räägitakse piirkonniti väga erinevalt - Marokos räägitava araabia keele ja Iraagis räägitava araabia keele vahet võib võrrelda itaalia ja hispaania keele vahega! On küll standardiseeritud kirjakeel, ent kõik Araabia maadest tulijad ei pruugi seda rääkida ega kõiki üksikasju mõista. Nii tasub araabia keele puhul veenduda, et tõlk ja tõlgitav saavad üksteisest hästi aru (kasutades nt tagasirääkimise meetodit) ja arvestada sellega, et sellest piirkonnast pärit inimesele võib olla keeruline tunnistada, et ta millestki aru ei saanud.