Roma kultuuri keskmes on perekond ja roma kogukond. Õpilase kodune kultuur ja reeglid võivad olulisel määral erineda kooli ja kaasõpilaste omadest. Seetõttu tuleks õppetee alguses pöörata eraldi tähelepanu sellele, et perekond saaks olla kindel lapse turvalisuses koolis ja kooli töötajad oskaksid arvestada probleemsete küsimustega.
Peredes võib ebakindlust tekitada lapse viibimine üksi väljaspool kodu ning teise kultuuri domineerimine, milles ei arvestata roma tavadega.
Roma lastelt oodatakse vastutust oma tegude eest, mis mõjutavad suhtumist kogu suguvõsasse. Lapsed on varakult kaasatud koduste tööde tegemisse ning hoolitsevad ise oma asjade eest. Paljud roma pered peavad oluliseks väikelaste võimalust olla kodus vanemate juures isegi kuni kooli alguseni. Sageli aitavad vanemad lapsed nooremaid ning hoiavad neid, mis tähendab suuremat koormust ka koolis käivatele lastele, kes peavad pärast koolipäeva või vahel ka koolipäeva ajal väiksemate õdede-vendadega tegelema.
Paljudes peredes oodatakse noortelt abi pere majanduslikuks toimetulekuks juba põhihariduse lõpetamisel. Vanematel ei ole sageli võimalust pikemalt last õppeteel toetada ning edasiõppimine tuleb siduda töötamisega, seda enamasti just noormeeste puhul.
Hoolimata roma noorte varasest kodusest iseseisvusest, ei ole tavaks noortel, eriti tüdrukutel, lubada üksi kodust väljas käia. Muretsetakse, et tüdrukuid tülitavad noormehed või satutakse kokku ebasobivate inimestega. Roma tüdrukuid saadab tihti kooli mõni pere vanem liige. Samadel põhjustel eelistavad osa roma vanemaid keelduda kooliekskursioonidest ja huvitegevusest. Roma noortele oma keele ja kultuuri õpet pakkuvas Tallinna Roma Kultuurikeskuses on roma lastele ja noortele mõeldud tegevustes alati lapsevanemal võimalus viibida õppetöö ajal kohapeal, kaasa tulla üritustele ning vajadusel lepitakse kokku, et õpetaja saadab lapse koju või võimaldab tal turvalises kohas oodata, kuni lapsevanem saab lapsele järele tulla.
Roma perede jaoks on tähtsad kogukondlikud sündmused nagu pulmad, juubelid ja matused. Sellised inimesi kokku toovad sündmused on traditsiooniliselt kestnud mitu päeva ning need võivad toimuda ka kooli ajal. Lapsed ja noored võetakse alati sellistele sündmustele kaasa.
Kuna romad elavad Eesti eri piirkondades ja paljudel on sugulasi naaberriikides, siis võib see pere jaoks tähendada ka mitmenädalast viibimist sugulaste juures ja koolikohustuse mittetäitmist. Pere jaoks ei pruugi olla loomulik eelistada lapse koolikohustust sugulussidemete hoidmisele.
Õpilaste edukust mõjutab ka kodune keskkond, kus lapsel ei pruugi olla vaikset kohta keskendumiseks ja kodutööde tegemiseks. Kodutöödeks ei pruugi lapsel ka olla aega, sest eeldatakse ühistest tegevustest osa võtmist või külaliste võõrustamisel abiks olemist. Lapsevanem ei pruugi teada, millal oleks sobiv aeg laps kodutööde tegemisele suunata ning kui palju aega selleks võiks arvestada. Kodus ei pruugi olla kedagi, kes oskaks koolikeelt ning saaks aru kooli õppeainete sisust, et last vajadusel aidata.
Nendest takistustest ülesaamiseks on hea toetada lapse koduste tööde tegemist näiteks pikapäevarühmas ning jälgida, kas õpilane on saanud oma kodused tööd valmis. Abi võib olla ka pere nõustamisest ning pakkumisest, et võib-olla saab koolitöödes toeks olla koolis käiv vanem õde või vend, vanavanem või mõni teine pere lähedane inimene. Eriti oluline on märgata, et õpilüngad ei tekiks koolitee alguses, mis takistavad oluliselt hilisemat edasijõudmist. Isegi haritud ja oma laste haridusele suur rõhku panevad roma pered on väljendanud muret, et neil on kooliprogrammi jälgimisel vaja pärast tunde palgatud abiõpetajate tuge.
Koolis võivad küsimusi tekitada ka traditsioonilised soorollid ning nende ületamine. Peredes võib küsimusi tekitada poiste ja tüdrukute ühine kehalise kasvatuse tund, tüdrukute kehalise kasvatuse tunni harjutused, riietus, kokandustunnid koos poistega, klassi korrashoidmisel tüdrukute ja poiste võrdne kaasamine ja muud sarnased teemad. Lapsed tajuvad selliseid erinevusi juba väga varasest east. Koolis võiks mõelda selle peale, et nende erinevate maailmade ühendamine ei jääks ainult laste kanda. Arusaamatuste tekkides võiks pöörata tähelepanu kooli, pere ja lapse ootustele ja arusaamadele, et laps ei jääks kahe osapoole vahele ainsana lahendusi otsima ning ei tunneks, nagu tema peab üksileidma viise, kuidas vastata kodu ja kooli erinevatele ootustele.
Roma kultuuris on kesksel kohal vanemate inimeste austamine ning nende soovide täitmine, mistõttu võivad kooli puudutavaid otsuseid mõjutada ka lapse vanavanemad ning teised vanemad sugulased. Seega võib arusaamatuste tekkimisel olla oluline suhelda ka kontakti otsivate vanavanematega või teiste sugulastega, kes kooli poole pöörduvad.
Materjal “Roma lapsed Eesti koolis” on loodud projekti “Rääkimata lood: Roma lapsed noorsootöös ja hariduses”, mis rahastati Erasmus+ programmist.