Roma keelt ja kultuuri hoitakse ainult peresiseselt ja romade seas. Seetõttu on paljude perede jaoks kool oht oma keele ja kultuuri säilimisele.
Selle kartuse vähendamiseks võiks kool mõelda, kuidas saaks toetada lapse võimalusi tunda uhkust oma perekonna ja tausta üle. Roma laste puhul võib selleks olla perekondliku mitmekeelsuse tunnustamine või roma kultuurielementide tutvustamine. Siiski on oluline teada, et kõik roma lapsed ei räägi roma keelt ning ajalooliselt on roma kogukonna jaoks roma keele õpetamine kogukonnast väljaspool asuvatele inimestele olnud keelatud. Seega peaks keele kaudu oma tausta tutvustamisel olema eelnevalt veendunud, et pere on keele õpetamisega nõus.
Samuti on peredes roma traditsioonide, laulude ja tantsude teadmine erinev, sest oma kultuuri edasi andmine käib ainult peres ja kogukonnas ning kõik lapsed ei saa sellest osa. Siiski on mitmetes koolides roma õpilased laulude ja tantsude esitamise kaudu saanud näidata oma kodukultuuri rikkust ja enda võimekust pälvides sellega õpilaste ja õpetajate tunnustuse.
Mitmekeelsus ja roma keel
Romad on traditsiooniliselt rääkinud lisaks roma keelele kohalikke keeli. Enamik romadest on juba lapsena mitmekeelsed ning kogukondliku mitmekeelsuse tõttu võib laste ja täiskasvanute keelekasutus oluliselt erineda ükskeelsete eesti või venekeelsete laste kõnest.
Roma keele puhul on oluline, et selle sõnavara täiendatakse pidevalt kohalike keelte laenudega ning keeles on väga suur varieeruvus grammatikas ja sõnavaras. Varasest east on lapsed harjunud, et ühe asja kohta võib kasutada mitut eri sõna. Tavaliselt on paralleelseteks variantideks roma keeles varasemalt olev sõna ning vene, eesti ja läti laenud. Seetõttu võib lapse jaoks olla uus arusaam, et eesti keeles rääkides eeldatakse, et laps ei kasuta teiste keelte sõnavara ning õpetaja võib ekslikult arvata, et laps ei oska neid sõnu eesti keeles, mida ta jutu sees kasutab teistes keeltes.
Lisaks ühe sõna laenamisele võivad igapäevaselt mitmekeelsed inimesed kasutada ühe jutuajamise käigus mitut eri keelt, ka varieerides keeli ühes lauses. Laps ei pruugi veel osata hinnata, milline on tema kaasvestlejate keeleoskus ja milliseid keeli on sobiv olukorras kasutada ning kui sageli keelt vahetada või teise keele sõnu ja väljendeid kasutada.
See võib luua olukorra, kus kooli töötajad ei suuda hinnata lapse keeleoskust, sest see erineb oluliselt enamike õpilaste tavapärasest kõnest. Samuti võib see viia õpilase keelekasutuse halvustamiseni, kuid oluline on teada, et mitmekeelsete laste kõne ja keelte kasutamise strateegiad erinevadki ükskeelsete laste omast ning „keelte segamine” on levinud ja tavaline praktika.
Lapsele ja perele võib olla oluline seletada, et näiteks õppeolukorras eelistab õpetaja ühe keele kasutamist ning see aitab kaasa koostööle klassiruumis ning selle keele arenemisele. Samas on inglisekeelsete väljendite kasutamine praeguseks loomulik enamikele Eesti lastele ja seda ei tohiks välja tuua ainult mitmekeelse lapse puhul, vaid see ongi laste loomulik kõnekäitumine. Samuti on paljude laste jaoks loomulik vene keele kasutamine eestikeelses kõnes ning ühegi teise keele kasutust ei tohiks halvustada, vaid tõsta õpilaste teadlikkust eri keelte kasutusest ja motivatsiooni oma kõne jälgimiseks.
Oluline on õpilastele anda võimalus kasutada osatavaid keeli, nende hulgas roma keelt, vabalt tegevustes, kus see on võimalik ja kindlasti vahetunnis ning vabas suhtluses koolikaaslastega.
Materjal “Roma lapsed Eesti koolis” on loodud projekti “Rääkimata lood: Roma lapsed noorsootöös ja hariduses”, mis rahastati Erasmus+ programmist.