Uue lapse saabumisel teisest haridussüsteemist tekib alati küsimus, millisesse klassi lapse määrata. Koolis võib tekkida küsimus lapse seni omandatud oskuste ja keelelise hakkamasaamise osas. Ka lapsevanemal võib olla oma arusaam sellest, millisesse klassi peaks laps minema. Nii võib lapsevanem lähtuda eelnevalt koolis käidud aastatest, kuid kooliteed alustatakse erinevates riikides erinevates vanustes, ja see, mis mõnes riigis on 3. klass, võib Eestis vastata hoopis esimesele klassile. Mõnes riigis nimetatakse lasteaeda ka kooliks ja nii võib 5-aastase lapse vanemal on ootus, et tema laps peaks ka Eestis kooli minema.
Eestis on otsustusõigus antud kooli õppenõukogule (“… otsustab, millises klassis jätkab õpinguid välisriigist tulnud õpilane”, Kooli õppenõukogu määrus), ent ka õppenõukogul ei pruugi olla lihtne otsustada, kuhu paigutada näiteks 10-aastane laps, kelle haridustee on olnud katkendilik ja ta on vaid mõned aastad koolis käinud. Loomulikult võib paluda vanematel esitada lapse viimane tunnistus või eelmise kooli väljastatud edasijõudmise kirjeldus, aga väga sageli ei ole see võimalik ning kõik need dokumendid ei pruugi ka anda sisulist infot lapse selle kohta, mida teatud ainetes õpetati, millest lähtuti hindamisel jms.
Millest lähtuda klassi määramisel?
Eesti põhihariduses kehtib õppe eakohasuse (sh eakaaslastega koos õppimise) põhimõte (PGS, PRÕK) ja ka rändelapse osas on lapse määramine teiste samavanuste õpilastega klassi üldlevinud hea praktika.
Euroopa Liidu riikide koolide vahel liikuvatel lastel on õigus saada määratud klassi, mis vastab nende päritoluriigi klassile – olenemata nende keeleoskusest (Your Europe). Ka nt põgenike laste kohta juhendab EV Haridusministeerium, et laps peaks üldjuhul asuma õppima eakaaslastega samasse või üks aasta nooremasse klassi (HTM). Kontakti samaealistega peetakse oluliseks motivaaatoriks õppimisel.
Eestis on rakendatud ka praktikaid, kus rändelaps (iseäranis kui tegu on lünkliku haridusteega õpilasega, kelle pere ei valda kooli õppekeelt) pannakse mitu klassi madalamale. Kuid olukorraga, kus rändelaps on teistest vanem, kaasneb mitmeid sotsiaalseid takistusi, käitumis- ja motivatsiooniprobleeme, ja takistavad need lapse arengut olulisel määral, seetõttu ei ole selline praktika ei otstarbekas ega soovitatav.
Samas on oluline silmas pidada, et eakaaslastega samasse klassi määramisel võib uus õpilane vajada tuge ja sekkumisi (nt keeleõpe, õpioskuste arendamine jm), on vaja läbi mõelda kasutatavad meetodid jms, et ei tekiks olukorda, kus õpilane pikka aega lihtsalt istub klassis ja ei saa aru – ka see vähendab motivatsiooni.
Tutvu Tartu Rahvusvahelise Kooli ja Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi kogemustega uute õpilaste klassi määramisel.