Kui kooli tuleb rändelaps, ei õpi Eesti koolis käima mitte vaid õpilane, vaid terve tema pere. Kui pere on hiljuti Eestisse kolinud, on lastevanematel palju asju, millega korraga toime tulla, aga ka siis, kui pere on Eestis olnud mõnda aega, võivad teises riigis hariduse omandanud lapsevanemale paljud asjad üllatavad olla.
Koostöö lastevanematega ja vastastikune infovahetus võib olla otsustava tähtsusega selles, kuidas laps koolis hakkama saab. Paljude vanemate jaoks võib aga olla täiesti uus ka üldine kontseptsioon kooliga koostöö tegemisest ning nad ei ole kindlad, millised võiksid olla kooli ootused perele.
Alguses võiks võtta aega taustavestluseks. Taustavestlus aitab aru saada, mida laps juba teab, mida mitte, millised on pere taustarusaamad koolist ja haridusest, kui palju oskab pere last toetada jms.
Järgmiseks etapiks on pakkuda lastevanematale infot kooli kohta ja selle kohta, kuidas haridus on korraldatud.
Paku lastevanematele infot!
Sageli unustame, et asjad, mis meile on iseenesestmõistetavad või lihtsalt välja selgitatavad, on uussisserändjale tundmatud ja info nende kohta raskesti leitav.
Seepärast on oluline lapsevanemale algusetapis võimalikult lihtsalt ja põhjalikult infot pakkuda.
Töös uussisserändajatega kehtib levinud ütlus, et eeldamine on kõikide ebaõnnestumiste „ema“. Seepärast ei tasu eeldada, et pere midagi juba teab, ja pigem selgita rohkem kui vähem. Samas on seda teinekord lihtsam öelda, kui teha, sest paljud asjad tunduvad iseenesestmõistetavad ja kipuvad meelest minema. Oleme koondanud kokku teemad, mis on aastate jooksul lastevanemate ja koolidega rääkides korduvalt esile kipuvad kerkima. Mõnedes koolides räägitakse nendest teemadest orientatsioonitunnis, ent enamasti kõiki ei ole võimalik lühikese ajaga lahti rääkida, seega paratamatult jääb osa infost õpetaja edastada.
Samas, kuna kõiki asju ei saa kunagi ette ära rääkida, on kõige olulisem see, et lapsevanemal oleks selge arusaam, kelle poole ta mingi info saamiseks võib pöörduda! Uusisserändajatest lastevanematega suheldes on meie kogemuse kohaselt üks sagedasemaid muresid see, et lapsevanemad ei ole kindlad, kelle käest infot minna küsima, lisaks tunnevad paljud, et nad on õpetajale tüliks ja ei julgegi minna küsima. Vanema toetamiseks tasub teda kindlasti julgustada, samuti tasub kaaluda Vira ettepanekut (all) kaasata protsessi teisi lapsevanemaid, kui võib oletada, et nad leiavad ühise keele, milel suhelda (nt inglise keel).
Info pakkumise viisid
Infot saab pakkuda erineval kujul ja all on toodud erinevate info pakkumise viiside plussid ja miinused. Üks tõhusamaid viise on pakkuda uussisserändajatest lastevanematele infot suuliselt, põhipunktid aga korrata üle kas paberil, faili või lingina, et saaks uuesti üle vaadata, vajadusel tõlkida jms. Siiski oleneb valik alati konkreetsest olukorrast ja võimalustest ning kõik valikud toimivad, kui teada nende eeliseid ja kitsaskohti ning nendega arvestada”
Vestluse võib läbi viia üks-ühele, nt klassijuhataja enda klassi uute lapsevanematega. Igasuguse vestluse eelis on see, et see aitab ka luua suhet ja usaldust pere ja kooli vahele, samuti saab küsimusi jooksvalt täpsustada. Vestluse kitsaskoht on see, et tuleb leida ühine keel, mida osatakse rääkida. Samuti võib vestluses öeldu lihtsasti ununeda.
NB! Vesteldes või esitlust tehes kasutage võimalikult lihtsat ja inimlikku keelt ning hoiduge ametlikust keelepruugist, mis võib väiksema keeleoskusega vanematele olla keeruline mõista. Kui vestlus toimub tõlgi vahendusel ja sa ei ole tõlgiga enne kuigipalju töötanud, tutvu tõlgi kasutamise põhimõtetega, see teeb protsessi lihtsamaks ja efektiivsemaks!
Infot saab pakkuda kirjalikult, kas veebilingina (nt Google Docs lingina või lingiga kooli kodulehele), e-mailiga saadetava failina, väljaprindina vm.
Kirjaliku info eelis on see, et isegi kui vanemad ei räägi kuigi hästi seda keelt, milles infot pakutakse, võivad nad kas proovida leida kellegi, kes aitab tõlkida või kasutada tõlkeprogramme. Eelis on ka see, et vanemal on võimalik infot saada ka siis, kui ta orientatsioonitundi ei saanud tulla, samuti annab see võimaluse infoga hiljem uuesti tutvuda või nt arutada mõne kohaliku tuttavaga, mida saadud info tähendab.
Kirjaliku info nõrk külg on see, et paljude vanemate võib pelgalt kirjaliku info saamine olla harjumatu ja mõistmiseks keeruline, samuti on raskem täpsustusi küsida. Kirjalik info on ka “külmem” ja anonüümsem, st see ei aita nii hästi luua sidet kooli ja pere vahele kui vestlus. Meie praktikas on juhtunud ka seda, et vanematel on vähene kirjaoskus enda emakeeles ja neil on raske pikemat teksti lugeda (või ei oskagi nad seda teha), mis tähendab, et teksti tõlkeprogrammide abil tõlkides
NB! Kirjalikku infot võiks eesti keelt mitte oskavatele vanematele pakkuda pigem inglise keeles, sest enamasti annavad tõlkeprogrammid (nt Google Translate) inglise keelest teistess ekeeltesse tõlkides märksa täpsema teulmuse kui eesti keelest. tõlkides. Samuti on nt vaid dari keelt rääkivadl vanemal lihtsam leida abi enda tutvusringkonnas inglise keelest tõlkimisel, kui eesti keelega.
Vira ettepanek: kool võiks aidata saada kontakti teiste vanematega
Pea kõikidel uussisserändajatest lastevanemate ees on väljakutse, kuidas leida endale uues riigis võrgustikku. Kool on selleks selleks üks loomulikumaid kohti. Juba kontakt teiste rändelaste vanematega on suureks abiks, aga enamgi veel on seda kontakt kohalike vanematega. Kohalikud vanemad muutuvad ressursiks, mis lihtsustab nii vanema kui ka õpetaja elu: teistelt vanematelt saab küsida üle, kui laps millestki aru ei saanud, küsida, kuidas on kombeks teha jpm. Mõnikord on lapsevanemal ka psühholoogiliselt lihtsam paluda selgitust teiselt lapsevanemalt, mitte õpetajalt, sest sageli kardavad lapsevanemad õpetajat tülitada, teise lapsevanemaga ollakse võrdsemal positsioonil.
Samas on paljude vanemate jaoks raske hakata võõraste inimeste käest abi küsima, eriti kui nad ei tea, kas teised vanemad oskavad nendega ühist keelt (nt inglise või vene keelt) ja kui neid ei ole tutvustatud.
Seetõttu on väga tervitatav, kui koolis saaks aidata esimese sammu ära teha. Näiteks saaks klassijuhataja teistelt vanematelt küsida, kas keegi oleks nõus olema kontaktiks uutele vanematele ja kui selliseid on, siis tutvustada neid omavahel. Ka orientatsioonitundi võib kutsuda võõrkeeli kõnelevad Eesti lapsevanemad, kes oleksis nõus uusi vanemaid veidi aitama.