Kohanemine selle sõna laiemas tähenduses on harjumine uute keskkonnatingimustega, kooli kontekstis aga harjumine uute sotsiaalsete tingimustega. Kohanemine leiab aset iga kooli alustava või kooli vahetava lapsega, mujalt pärit lapsel lisandub aga rida tema olukorrast tulenevaid väljakutseid. Kohanemine on tavaliselt keerulisem, kui toimub õppeaasta keskel.
Kui hakkasin kirjutama laste kohanemisest uues koolis, palusin oma suurelt õpetajate võrgustikult (Teaching Strategies), et nad jagaksid oma kogemusi. Palusin märku anda kõigil, kes on kogenud koolivahetust õppeaasta keskel, kas kooliealise lapse vanemana või omal ajal lapsena. Lood, mida ma kuulsin, varieerusid südantlõhestavatest inspireerivateni, aga eranditult kõik lood olid äärmiselt emotsionaalsed, isegi kui inimesed rääkisid sündmustest, mis leidsid aset juba kaua aega tagasi.
Nendest lugudest tuli ikka ja taas esile kaks asja.
Elu võib tunduda lapsele väga meelevaldne. Uude kohta kolimine — uus kodu, naabruskond, kool, sõbrad — on keeruline protsess tervele perele, loomulikult on see raske täiskasvanule, kes teeb otsuse elukohta muuta, aga eriti lapsele, kellel ei ole selles küsimuses mingit otsustusõigust.
Sinul õpetajana on ainulaadsed võimalused aidata lastel ja nende peredel tunda teretulnuna ja väärtuslikuna, olenemata sellest, millal nad klassi jõuavad või mis asjaolud on nad sinna toonud. Struktuur, mida sa lood, ja sammud, mida sa astud, et tervitada uusi lapsi ja nende peret enda klassikogukonda, aitavad nii neil kui sinul sujuvamalt hakkama saada muutusega.
Kohanemine koolis
Kui rääkida kõikidest lastest, mitte vaid rändelastest puhul, kestab nende kohanemine koolis enamasti 2-12 kuud. Kiired kohanejad tunnevad end uues koolis ebamugavalt 2-3 kuud, keskmised kohanejad, keda on enamik, tunnevad end ebakindlalt umbes pool aastat. Aeglasematel kohanejatel võib protsesss kesta ka terve õppeaasta, vahel ka kauem, ja need lapsed vajavad reeglina individuaalset tuge kohanemiseks.
Kohanemisprotsessi mõjutavad paljud tegurid:
- perekonna hoiakud ja atmosfäär perekonnas,
- lapse isiksus, teadmiste tase ja olemasolevate oskuste tase,
- õppekava keerukus, õpetajate professionaalne ettevalmistus,
- õpetaja isiksus,
- vastuvõtvas keskkonnas valitsevad hoiakud jpm.
Igal juhul aga on lapse harmooniline kohanemine ilma täiskasvanu abita väga raske, ja just koolis olev täiskasvanu (õpetaja, sotsiaalpedagoog vm) on võtmeisik, kes saab pakkuda selgitusi, abi ja toetavaid sõnu.
Olulist rolli mängib ka üldine keskkond klassiruumis – kui õpilane tunneb end viibivat sõbralikus atmosfääris, kus ta saab tunda end turvaliselt ja aktsepteerituna, aitab see oluliselt kaasa kohanemisprotsessile.
Loomulikult sõltub kohanemisprotsess ka lapse vanusest, näiteks kui algklassides on lapse jaoks väga oluline suhe õpetajaga, siis teises kooliastmes muutuvad lapse jaoks väga tähtsaks suhted teiste samaealistega.
Rändelapse kohanemine koolis
Kui eelnev kirjeldus kehtis kõikide laste kohta, siis rändelapsel, kes alustab õpinguid Eesti koolis, on oma olukorrast tingituna rida lisaväljakutseid.
Uussisserändajate lastel on sageli selja taga palju suuri muutusi – nad on lahkunud enda eelmisest elukohast, kus asjad olid harjumuspärased ja etteennustatavad; lisaks sellele, et maha on jäänud nende sõbrad, võidakse uues kohas neisse suhtuda ka teatud ettevaatusega või lausa võõrastusega nende päritolu, keeleoskuse, välimuse, teistsuguste harjumuste vms tõttu.
Uued on nii uues keskkonnas tavaliseks peetavad sotsiaalsed suhted (nt suhe õpetajate, õpilaste omavahelised suhted, õpilase roll ja staatus), uued on õpitingimused ja kooli ootused; uus võib olla nii see, kuidas ruum välja näeb, kui ka selles ruumis kehtivad kirjutamata reeglid. Ja loomulikult keel – on väga keeruline olla kohas, kus sa ise ei pruugi mõista teisi ja kus ei pruugita aru saada sinust.
Lisaks on rändelapse perel, kui see ei räägi eesti keelt, raskem last toetada – takistuseks on nii keelebarjäär, kui ka puuduvad taustateadmised kultuurist.
Mitmed nendest väljakutsetest kehtivad mitte ainult teisest riigist pärit lapse kohta, vaid ka nt venekeelsest perest pärit lapse jaoks, kelle eesti keel ei ole veel sorav, või kelle vanemad ei räägi eesti keelt, või kes puutub kokku negatiivsete ühiskondlike hoiakutega enda grupi suhtes. Uussisserändajate puhul mõjutavad kohanemist lisaks aga ka pere eelnev kogemus erinevate kultuuridega, keeleoskus, vastuvõtva ühiskonna hoiakud, mh kui suurt kultuurilist konformsust tulijatelt eeldatakse ja missugune on vastuvõtva riigi rändepoliitika. Kõik need tegurid võivad kas soodustada või takistada uussisserändajate kohanemisprotsessi.
Lapsed võivad oma kohanemisstressi väljendada erineval viisil.
Mõned elavad oma valulikke tundeid välja sotsiaalselt mitteaktsepteeritaval moel, mõned näitavad ebamugavustunnet välja sellega, et tõmbuvad eemale sotsiaalsest tegevusest, mõnel muutub toitumis- ja unerutiin. Mõned lapsed ei taha kooli minna, mõned klammerduvad vanematesse rohkem kui muidu.
Kui lapse enda vajaduste ja õppekeskkonna vahel on liiga suur vastuolu ja laps ei suuda toime tulla uue keskkonna tingimustega, siis päriselt ta ei kohanegi.
Mõned olulised tegurid, mis mõjutavad rändetaustaga lapse kohanemist koolis
- Hariduslik tugi
- Juhendamismeetodite ja õpetamisstiilide paindlikkus ja mitmekesisus
- Kultuuriline mitmekesisus või homogeensus
- Sõprade leidmine koolis
- Õppekeel ja tugi õppekeele omandamisel
- Õppekava lihtsus või keerukus, sarnasus või erinevus eelnevalt kogetud õppekavast
- Eakaaslaste poolt aktsepteeritud olemine
- Sotsiaalsed nõudmised eakaaslaste poolt
Kui õpilasel on hea, õpib ta ka paremini. Seepärast peaks koolis proovima arvestada nii sotsiaalseid kui ka akadeemilisi aspekte. Tasub eelnevalt välja uurida, mis on õpilase tugevused, huvid ja mis on tema jaoks väljakutsed, ning suunata protsessi sellest lähtuvalt. Uurige välja õpilaselt või tema vanemalt, mis teeb õppimise keerukaks, ja arutage, mis aitab just temal (õpilasel) kõige paremini raskustest üle saada. Kui planeeritud õpe arvestab huvisid, eelnevaid teadmisi ja õpilase tugevusi, saab iga õpilane kogeda õppimise käigus edutunnet. Ja võtke aega, et saada kokku uute vanematega ja pakkuda neile infot, mida nad vajavad selleks, et edukalt alustada!
Pidage silmas, et kohanemisprotsessis ei ole mitte ainult laps, vaid ka tema vanemad, kellel on korraga tekkinud hoopis uusi väljakutseid, ka nende roll ja staatus on muutunud, nende perekondlik ja tuttavate võrgustik on kodumaale jäänud ja seega on vähem inimesi, kes saavad pakkuda praktilist, aga ka emotsionaalset abi. Uude riiki kolides on alguses suhtlusvõrgustik väga kitsas, ja uussisserändaja peab kõikide oma küsimustega enamasti pöörduma samade inimeste poole, mis teeb küsimiseebamugavamaks. See kõik on paljudele peredele raske, nii täiskasvanutele kui ka lastele.